Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes kolmandas kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega.
- Müügiuulutus Tallinnas Foto: Raul Mee
Pealinlaste netopalga aastane kasv, 7,9% kolmandas kvartalis, ületas esmakordselt pärast 2012. aastat korterite hinna kasvu. Kui teises kvartalis kasvasid korterite hinnad Tallinnas 9,1%, siis kolmandas kvartalis 5,8%. Kasvu aeglustumine oli tugevaim kesklinna piirkonnas, teatas pank.
Swedbanki makroanalüütiku Siim Iskülli sõnul on turu aktiivsus samuti pidurdunud ning tehingute arvu iseloomustab langev trend. „Seega on turg stabiliseerumas, kuid võimalik on ka mõningane hindade langus. Novembris langesid korterite hinnad kesklinnas võrreldes aastatagusega 3,3%, kogu linna korterite hinnakasv jäi 2% lähedale. Ehituslubade statistika kohaselt püsis kolmandas kvartalis kortermajadele väljastatud ehituslubade arv kõrgel tasemel, mis hoiab lähitulevikus uute eluruumide pakkumise enam-vähem samal tasemel,“ sõnas Isküll. „Teisalt on aeglustunud uute eluasemelaenude kolme kuu keskmine käibe kasv.“
Eluasemelaenude intressimäärad on püsinud kogu aasta vältel vahemikus 2,2-2,3%. „Olukorras, kus Euroopa Keskpank otsustas pikendada varaostuprogrammi, ei ole lähitulevikus intressimäärade olulist tõusu oodata. Koos netopalga kasvuga hoiab see laenuga kodu ostmise ideed atraktiivsena,“ selgitas ta.
Kolme Balti riigi pealinnadest oli indeksi kohaselt eluase endiselt kõige taskukohasem Riias. Kolmandas kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias ja Vilniuses. Riias korterite hinnad ja intressimäärad langesid, netopalga aastane kasv kiirenes kolmandas kvartalis aga 8%-ni. Vilniuses panustas indeksi paranemisse enim intressimäärade langus, nii korterite hinnad kui ka netopalk kasvasid kolmandas kvartalis 3.8% aastases arvestuses.
Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
Seotud lood
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul ei ole plaanis eluasemelaenude intresside tulumaksu osalisest mahaarvamisest loobuda.
Riigisektori palgad on viimastel aastatel kasvanud erasektorist oluliselt rohkem ning jõudnud buumiaja tasemele.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.